Asjade internet ehk IoT (Internet of Things) ei ole enam pelgalt tulevikumuusika, vaid käegakatsutav reaalsus, mis kujundab ümber ärimaastikku nii globaalselt kui ka Eestis. See tehnoloogiline revolutsioon, kus seadmed suhtlevad omavahel interneti vahendusel ilma inimese otsese sekkumiseta, avab Eesti ettevõtetele uusi ja seninägematuid võimalusi oma tegevuse tõhustamiseks, innovatsiooniks ja konkurentsivõime kasvatamiseks. Samas esitab see ka väljakutseid, millega tuleb tegeleda, et tehnoloogia potentsiaali täielikult ära kasutada. Selles artiklis süveneme põhjalikumalt, kuidas IoT mõjutab Eesti ettevõtluskeskkonda, millised on peamised kasud ja takistused ning milliseid samme tuleks astuda, et sellest muutuste tuulest maksimaalselt kasu lõigata.
Asjade interneti potentsiaal Eesti digitaalses eduloos
Asjade internet tähistab füüsiliste seadmete võrgustikku, mis on varustatud andurite, tarkvara ja ühenduvusega, võimaldades neil koguda ja vahetada andmeid. Ekspertide hinnangul ületab IoT seadmete arv juba lähitulevikus mobiiltelefonide ja arvutite koguarvu, millest märkimisväärne osa ühendub mobiilsidevõrkudesse, nagu rõhutavad näiteks Elisa Eesti asjatundjad. Eesti, olles tuntud oma digitaalse eesrindlikkuse poolest, omab tugevat vundamenti IoT laialdaseks kasutuselevõtuks: hea internetivõrgustik, haritud tööjõud ja innovatsioonile avatud ühiskond. Seda kinnitab ka Eesti kõrge koht Emerging Europe’i IT-konkurentsivõime indeksis. Samas näitavad EASi ja KredExi ühendasutuse andmed, et eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) seas on digitaliseerimisel veel arenguruumi – vaid pooled VKEdest omasid elementaarseid digioskusi. Seega on vaja kiirendada digitaliseerimise jõupingutusi, et IoT potentsiaali täielikult ära kasutada.
IoT ei ole eraldiseisev nähtus, vaid osa laiemast digipöördest ja Tööstus 4.0 kontseptsioonist. Selle edukas rakendamine on tihedalt seotud ettevõtte üldise digitaliseerituse tasemega ja äritarkvara, nagu ERP (ettevõtte ressursside planeerimine) ja EAM (ettevõtte varahalduse) süsteemide, võimekusega IoT andmevoogusid töödelda. Nagu märgib Tööstusuudiste artikkel, on just kaasaegne ja digipöördeks valmis äritarkvara kriitilise tähtsusega asjade interneti potentsiaali realiseerimiseks. IoT võimaldab koguda tohutul hulgal andmeid, kuid nende andmete muutmine äriteabeks ja konkurentsieeliseks nõuab integreeritud süsteeme ja andmeteadlikkust kogu organisatsioonis. Laiemalt hinnatakse IoT majanduslikku mõju märkimisväärseks – eksperdid, sealhulgas McKinsey, ennustavad triljonitesse dollaritesse ulatuvat mõju globaalsele majandusele järgmise kümnendi jooksul, pakkudes seeläbi olulist kasvuhooba ka Eesti majandusele.
IoT kasud Eesti ettevõtetele eri sektorites
Asjade interneti konkreetne kasu ettevõtete konkurentsivõimele avaldub mitmel moel, võimaldades koguda reaalajas andmeid, optimeerida protsesse ja luua uusi väärtuspakkumisi. See tehnoloogia leiab rakendust pea igas majandusharus.
Tootmine ja tööstus
Tootmises võimaldavad IoT andurid jälgida seadmete seisukorda reaalajas, rakendades ennustavat hooldust. See vähendab ootamatuid seisakuid ja pikendab seadmete eluiga, nagu kirjeldab BCS Itera. Suurepärane näide on Ericssoni Tallinna tehas, kus kasutatakse liitreaalsust (AR) tõrkeotsinguks (vähendades aega 15%), täpset siseruumide positsioneerimist varade jälgimiseks (25% efektiivsuse kasv) ja töökeskkonna monitooringut (vähendades küttekulusid 10-20%). Ka Leibur kasutab IoT-d tootmisruumide tingimuste jälgimiseks. Samuti on Eesti ettevõtted nagu 5.0 Robotics aktiivsed Tööstus 5.0 lahenduste arendamisel, mis muudavad nutikad tootmissüsteemid kättesaadavamaks, nagu näidati GITEX Global 2024 messil.
Logistika ja transport
Logistikasektoris parandab IoT tarneahelate läbipaistvust ja efektiivsust. Saadetiste täpne jälgimine reaalajas võimaldab optimeerida marsruute ja vähendada kulusid. Eesti firma Ospentos Internationali osalemine rahvusvahelises logistika IoT töörühmas näitab Eesti ettevõtete ambitsiooni selles valdkonnas. Praktikas kasutab näiteks Smartpost Itella Valnese nutilukke oma pakimajakestes, tagades ööpäevaringse juurdepääsu. Samuti pakuvad ettevõtted nagu OMNICOMM IoT-põhiseid kütusehalduslahendusi autoparkidele (GITEX 2024 info).
Kommunaalteenused ja kinnisvara
Kommunaalteenuste sektoris aitab IoT optimeerida ressursside kasutust ja parandada teenuste kvaliteeti, nagu rõhutab Frontu oma analüüsis. Näiteks võimaldavad IoT võrgud gaasi- ja veearvestite kauglugemist (nt Energate kasutab Telia võrku). Samuti saab IoT abil tagada tuleohutust mehitamata hoonetes, kus traditsioonilised süsteemid on ebaotstarbekad – Levikom on välja töötanud vastava lahenduse, mida katsetab näiteks Eesti Raudtee.
Turvalisus ja nutikad lahendused
IoT võimaldab luua uusi turvalahendusi. Näiteks Valnes kasutab Elisa NB-IoT võrku oma WebLock nutilukkude paigaldamiseks keerulistesse asukohtadesse, nagu spordiväljakud või ehitusobjektid, kuhu tavapärane internetiühendus ei ulatu. Ka Bamboo Group arendab nutikaid lukulahendusi (GITEX 2024 info). Lisaks aitab IoT muuta kontoreid targemaks ja efektiivsemaks, automatiseerides rutiinseid ülesandeid, nagu viitab artikkel töö tulevikust kontorites.
Infrastruktuuri areng ja väljakutsed Eestis
Selleks, et IoT rakendused saaksid laialdaselt levida, on Eestis toimunud märkimisväärne infrastruktuuri areng. Suured telekommunikatsiooniettevõtted nagu Telia, Elisa ja Levira on investeerinud ja käivitanud üleriigilised IoT võrgud. Erilist tähelepanu on pälvinud kitsaribalise asjade interneti (NB-IoT) tehnoloogia, mis on spetsiaalselt loodud suure hulga seadmete ühendamiseks madala energiatarbega ja laia levialaga, sobides hästi näiteks anduritele ja arvestitele. Postimees kirjeldab seda kui tõelist asjade interneti võidujooksu, mis loob soodsa pinnase uute lahenduste tekkeks.
Vaatamata heale infrastruktuurile ja edulugudele, seisavad Eesti ettevõtted IoT rakendamisel silmitsi ka väljakutsetega. Cisco 2017. aasta uuring näitas, et globaalselt jõuab vaid veerand IoT algatustest pilootprojektist kaugemale. Peamised takistused, mis on relevantsed ka Eestis, hõlmavad projekti pikka teostusaega, ettevõttesisese oskusteabe puudumist, andmete kvaliteedi probleeme, osakondadevahelise koostöö raskusi ja eelarve ületamist. Lisaks hoiatatakse Frontu analüüsis tehnoloogia rakendamise eest tehnoloogia enda pärast ning rõhutatakse vajadust vältida «tumedate andmete» kogumist ehk andmete kogumist ilma neid reaalselt analüüsimata ja kasutamata.
Edu võtmed ja tulevikuväljavaated
Columbus Eesti eksperdid rõhutavad, et kriitilise tähtsusega on juhtimise ja koostööga seotud tegurid. Edukad projektid eeldavad tihedat koostööd IT- ja ärivaldkonna juhtide vahel, selget strateegiat ning tehnoloogiale orienteeritud ärikultuuri. Samuti on oluline partnerlussuhete loomine nii ettevõtte sees kui ka väliste osapooltega, et jagada riske ja saada juurdepääs uutele teadmistele. Edukas digitaliseerimine, mis hõlmab IoT-d, nõuab põhjalikku analüüsi ja selgeid eesmärke, nagu toonitab EASi esindaja.
Kokkuvõttes pakub asjade internet Eestile ja siinsetele ettevõtetele tohutut potentsiaali konkurentsivõime tõstmiseks. Eesti tugev digitaalne vundament, soodne investeerimiskliima (Global Finance Magazine) ja aktiivne startup-kogukond loovad head eeldused IoT laialdaseks kasutuselevõtuks. Ettevõtted, kes suudavad strateegiliselt integreerida IoT lahendusi oma äriprotsessidesse, ületades seejuures paratamatuid väljakutseid ja panustades koostööle, saavad suurendada efektiivsust, luua innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning kindlustada oma positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Eesti jätkuv panus digitaalsesse innovatsiooni aitab riigil püsida IoT valdkonna eesliinil.
